Daube | Scheeli

Tere tulemast!

Restoran Peppersack asub huvitava ajalooga majas, Tallinna vanalinna südames, Raekoja platsi vahetus läheduses. Läbi mitme korruse leidub Peppersackis kohti nii suurtele gruppidele kui ka romantilisi nurgakesi väiksematele seltskondadele. Uksed avatakse külastajatele juba varahommikul, pakkudes Peppersacki kohvikus ahjusooje küpsetisi ning maitsvat hommikusööki. Keldrikorruse gooti võlvide alt leiab aga avatud köögiga Kolme Konna Grilli, kus külastajate silme all valmivad võrratud grill-toidud. Külastada tasub Peppersacki aga juba ainuüksi kiidetud majaõlle pärast, mis on valmistatud ajalooliste retseptide järgi. Peppersacki maja uksed on kõigile avatud!



Vaata virtuaaltuuri

Asukoht

aadress: Viru 2 / Vana turg 6, Tallinn

telefon: +372 6 466 800

e-mail: peppersack@peppersack.ee

E-L: 8-24

P: 9-23

Ajalugu

  • 1370 - vanim säilinud kirjalik teade kinnistul asunud kahe hoone kohta: vasakul kiviait (stenhus), mis kuulus kaupmees TIDEMANUS CROWELILE paremal puust elumaja, mille Tidemanus Crowel müüs raehärra JOHAN DUDERSTADTILE Pidemanuse ait võttis enda alla vähem kui poole praeguse hoone Viru 2 tänavapoolsest osast. Aita on ürikutes korduvalt nimetatud viljaaidaks. Järelikult hoiti siin põhiliselt Tallinna peamist viimakaupa – rukist.

    1430 – kiviait kuulub Tallinna kiviraidur-müürseppmeister GERLICH WITTELE, kes on jäädvustanud end linna ajalukku Pühavaimu kirikule saleda torni ehitajana.

    1431 – kaupmees GERKE laenab puumaja asendamiseks kivihoonega 300 riia marka: 100 pidalitõbiste Jaani seegilt, 100 Pühavaimu seegilt ja 100 eraisikult.

    1434 –
    GERKE moodne kivimaja 40meetrisel kinnistul on valmis: kaheruumilise põhiplaaniga ait-elamu, tüüpiline Tallinna gootikale: hiigelsuur kõrge eeskoda köök-mantelkorstnaga ning selle taga väiksem ja madalam peretuba (ladinapäraselt dornse, sõnast dormire – magama). Elutuba küttis soe õhk keldris paiknevast kerisahjust ehk hüpokaustumist. Ruumi aitas valgustada kamin. Tänavapoolse viilu alla jäid kaks salvekorrust, kus hoiti nii transiitkaupu kui oma pere aastast viljatagavara. Fassaadil on kirikuvääriline teravkaarne portaal, kiviristide ja –piiretega eeskojaaknad ning kaks segmentkaarse pealmikuga kaubaluuki. Imekombel on säilinud nikerdatud viinamarjaväädiga ehisliistud viiluserval – viimased sedalaadi gooti stiilis kaunistused Tallinnas. Vana turg 6 aitelamu kiiluna kitsenevale õuele ehitati ka majapidamishooned: alumisel korrusel hobusetall, vankrikuur, puukuur ja loomalaut, ülal teenijate eluruumid, panipaigad heina ja kes teab mille muu jaoks.

  • 1437 – ehitusmeister GERLICH WITTE lõpetab oma kiviaida ümberehitamise Viru 2. Arvatavasti ehitati siis välja kivist kangialune, kustkaudu tänini pääseb mõlema maja õuele. Kangialuse kohale sai kitsas eluruum.

    1481 – mõlema hoone omanikuks on emand MARGARETA LYFFLAND.

    U 1500 – peremeheks on saanud HERMEN POTGETER (Potivalaja, mis viitab tema enda või esiisade elukutsele pronkspadade meisterdajana).

    U 1520 – uus peremees, isand HANS PEPERSACK (Piprakott). Aadlikud tavatsesid kodanikke pilgata: vürtsikaupmehi “piprakottideks” ja käsitöölisi “kelludeks”. Meie Hansu esiisa Evert oli sõimunime võtnud perekonnanimeks: pole nagu mõtet häbeneda eriala, mis võimaldas mõnikord teenida kuni 2000% kasumit. Kadedad mõisnikud said oma põldudelt harva enam kui 5 seemet.

    1530 – järgmine valdaja “piprakottide” seast – HANS FROSSEL (Konnaste). Säilinud on siseportaali silluskivi tema peremärgi ning suguvõsa vapiks võetud kolme tagajalgadel konnaga. Rosetid viitavad keskaegse sümboolika kohaselt õnnistusele. Algselt oli raidkivi värvilise viimistlusega.

    1574 – majavaldus jääb omanikuta. Käimas on laastav Liivi sõda. Osa kodanikke põgeneb vaesunud linnast, osa sureb katku.

    1617 – lagunenud hoonetega kinnistul algab uus elu. Maja ja ait tehakse korda, ostetakse juurde külgnev Viru 4 maja. Möldrite suguvõsast pärinev raehärra ja suurkaupmees JOHAN MÖLLER III on edukas. Tal on kaks naist (järjestikku), seitse tütart, kolm maja, mõned pojad ning mõis Kundas.

  • 1627-1628 – Johan on sponsor – tema kulu ja kirjadega saab raekoda pehkinud tornikiivri asemele uue ja moodsa.

    1629 - JOHAN MÖLLER tellib oma Viru 4 majale esindusliku ehistrepi. Selle etikuplaat Justitia (Õigluse) allegooriaga on praegu kaunistamas raekoja kaaristut. Raehärra päritolule viitab, pooliku veskirattaga Mölleri vapp. Viru 2 ehitatakse õue poole enam kui poole suuremaks. Selle keldrisse sigineb tulekindel varakambri võlvik.

    1634 – importkosilased majas. Holstein-Gottorpi hertsog oli läkitanud enam kui sajaliikmelise ekspeditsiooni uurima selliseid eurooplastele vähetuntud miad nagu Moskoviitia ning Pärsia, kuid meie Kõrgessaare lähedal läks nende laev tormiga põhja. Merehädalised päästeti Johan Mölleri Kunda mõisa, seejärel tulid nad mitmeks kuuks Tallinna. ADAM OLEARIUS, üks saadikutest, leidis Tallinna kõige tähtsama vaatamisväärtuse olevat raehärra Mölleri tütre Katharina. Teine saatkonna liige, PHILIPP CRUSIUS, pidas veel hurmavamaks noort Maria Möllerit. Sel ajal oli hoones kasutusel kamin, mille käänulised äärekivid on praegu müüritud eeskoja külgmüüri.

    1639 – Holstein-Gottorpi ekspeditsioon jõuab Oriendist Euroopasse tagasi. Tallinnas peetakse viied pulmad. Katharina Möller saab Adam Oleariusele ning lahkub koos mehega Tallinnast. Maria Mölleriga abielludes saab Philipp Crusius Vanal turul koduväiks, pärides hiljem äialt Viru 2 maja. Ta astub Eestimaa rüütelkonna teenistusse ning kodifitseerib kohaliku maaõiguse.

    1647 – Schleswigis ilmub Adam Oleariuse “Uue orientaalse reisi...“ esmatrükk.

  • 1649 – ADAM OLEARIUS külastab viimast korda Tallinnat ning joonistab linna panoraami ida poolt, mis vaske graveerituna ilmub tema reisiraamatu teises väljaandes.

    1652 – sureb Johan Möller III. Ta maetakse Niguliste kirikusse, kus juba 1599. aastast on perekonna hauakamber ja kivist mälestustahvel. Nüüd tellitakse puidust epitaaf, millele maalitakse kallis kadunuke koos kogu oma rohkearvulise perekonnaga. Väga vagana pealegi: kõik põlvitavad ja palvetavad alasti Kristus-lapsukese poole. See tore mälestustahvel kahjuks hävis Niguliste pommitamisel 1944 märtsis.

    1656 – ilmub Schleswig-Holsteini hertsogi bibliotekaari ja õukonna-matemaatikuse Adam Oleariuse ”Täiendatud uus reisikiri Moskoovia ja Pärsia teekonna kohta, mis toimunud Holsteini saatkonna lähetamisel Vene tsaari ja Pärsia kuninga juurde…” Seda anti välja 5 järeltrükki saksa keeles, samuti tõlked prantsuse, inglise ja vene keelde. XVII sajandi kõige populaarsemaks reisikirjaks osutunud Oleariuse raamatus on avaldatud kaks Tallinna vaadet, pildid Narva linnast ja kosest, Kunda mõisast, talupoja pulmasõidust Eestis ja nuhtlemisest mõisas. Autor on kaastundlik pärisoriste talupoegade suhtes, kuid imestab eestlaste pagalikke rituaale.

    1656 – Rootsi kuninganna Kristiina tõstab PHILIPP CRUSIUSE aadliseisusesse KRUSENSTJERNA nime all. Vapifiguuriks saab käsi vibuga.

    1659 – Philipp Krusenstjerna määratakse Rootsi kuninglikuks asehalduriks Eestis. Temast ja Maria Möllerist võrsunud aadlisuguvõsa kuulsaimaks liikmeks on JOHANN ADAM VON KRUSENSTERN, admiral Venemaa teenistuses ning esimene ümbermaailmapurjetaja Vene lipu all. Tema haud ja hauamonument (1848, kujur Exneri töö) on Tallinna Toomkirikus teise kuulsa admirali, Samuel Greighi hauamonumendi kõrval.

  • 1676 – sureb Philipp Krusenstjerna.

    1710 – pärast Vene vägede piiramisega kaasnenud katku jääb ka see majavaldus omaniketa ja elaniketa.

    1717 – perekond NOTTBECK ostab kinnistu ja teeb remonti. Suguvõsa liikmed olid enamasti kaupmehed või juristid, mitmed neist kuulusid magistraadi koosseisu. Suguvõsa vapifiguurideks on puu ja luik. Neli maalitud talalage akantusväätidega punasel taustal olid majas Nottbeckide poolt läbi viidud uuendustest veel hiljuti alles.

    1782 – kinnistu sai kaasavaraks kaupmehetütar MARGARETA HELENE BROCKHAUSENILE. Temagi oli põlisest raesuguvõsast. Esiisa majavalduse asukoha järgi nimetati Tallinnas Brookusmäeks ala, mis praegu kannab nimesid Sulevimäe ja Olevimäe. Usutavasti tehti ka nüüd uuendusi. Valgel taustal sinised lilled maaliti ühe lae taladele portselanimaalingute eeskujul.

    U 1790 – ait müüdi vene kaupmees ARTEMI MIHHEJEVILE.

    U 1810 – elumaja sai tema lesk ANNA.

    1852 – lammutati vana õuetiib. Selle asemele ehitati kolmekorruseline telliskorpus odavate üürikorteritega. Kubermanguarhitekt Gableri projekti järgi ehitati elamuks ümber ka vana aidamaja. Lammutati aida lai kolmnurkviil, tehti korrapärased akende read ning hilisklassitsistlik krohviviimistlus.

    1853 – kaupmees PJOTR PAVLOV, saanud omanikuks, asub läbi viima täiendavaid muudatusi.

  • 1857 – Likvideeriti gooti stiilis peaportaal. Ehitati tänava tasandini laskuv lihtne neljakandiline ukseava. Suur eeskoda tükeldati vaheseinte ja vahelaega kaheks korruseks ja hulgaks ubrikuteks. Kolm viiest maalitud laest kaeti laudise ja krohviga. Tubades ja kambrites püüti teha kõik võimalikult siledaks ja heledaks. Heaperemehelik utilitaarsus vastas ajavaimule, kuid muutis maja igavamaks.

    1880 – katus sai keraamiliste kivide asemel plekk-katte. Fassaad minetas peamiseks ehiseks olnud kivist lõvi kuju koos tuulelipuga.

    U 1910 – kunagise aida alumise korruse aknad muudetakse suurteks vitriinakendeks kooskõlas Viru tänava kui kaubatänava uusima moejoonega.

    U 1920 – viilmaja poolkeldrisse (vasakul) sigineb kuue lauaga pisikohvik “Gnoom”, mis on aastakümneid populaarne vanemate daamide seas.

    U 1935 – viilmaja poolkeldrisse (paremal) asub “Agfa” firma fotokauplus. Selleks ajaks on kogu kinnistu ruumid sedavõrd moderniseeritud, et mineviku kunstiväärtuslikest detailidest on kinni katmata või hävitamata ainult kaks maalitud talalage.

    1940 august – majavaldus natsionaliseeritakse nõukogude võimu poolt.

    1944 märtsi algus – “Agfa” fotokaupluse tagusesse keldrisse koguneb massiliselt rotte ja hiiri, justkui teades, et nõukogude pommirünnaku ajal 9. märtsi õhtul jääb see maja alles.

    1960 – taastatakse punane keraamiline katus. Linnamuuseumist tuuakse viilule barokkstiilis harjakivi. Tuulelipu tellimiseks ei jätku linna muinsuskaitsel enam raha või energiat. Ent järjepannu valmib kolm projekti kogu hoone restaureerimiseks. Nende teostamine jookseb liiva, sest kibeda korterikriisi tingimustes ei suudeta majast üürnikke mujale kolida.

  • 1975 – valmib neljas restaureerimisprojekt.

    1978 – enne elanikest lõplikult tühjakskolimist toimub tulekahju. Hukkub üks inimene ja söestub puutrepp.

    1979 – algab “Gnoomi” reanimeerimine gigandiks. Linn kasutab 1980. a. Moskva olümpiamängudega avanevaid võimalusi: korrastada vanalinna seoses olümpia purjeregatiga Tallinnas. Poola restauraatorid firmast “PKZ” (pracovnia konservacii zabytkow – mälestiste konserveerimise töökoda) töötavad Tallinnas Moskvast saadava tasu eest. Poolakad ei hooli kohalike meeste tehtud projektist. Arhitekt A. Maciur Gdanskist teeb uue. Tema ülesanne pole kergete killast, sest tellija soovib liiga palju funktsioone: olgu kinnistul restoran, kohvik, veinikelder, köök, kondiitritsehh, laod, ettevalmistusruumid, pesuruumid, paigad personalile. Äramahtumiseks lammutati õuehoonestus ning ehitati uus, varasemast mahukam.

    27.12.1980 – “Gnoom” taasavati. Ta säilitas senise nime, kuigi kääbikust oli saanud ulatuslik toitlustusettevõte. Kohandamise käigus taastati suur eeskoda ning eksponeeriti hulgake tööde käigus leitud detaile ja konstruktsioone. Samas sigines hoonesse ka elemente, mis ei seostu Tallinna gootika, vaid poola barokiga. Kahetseda tuleb maalitud talalagede taastamatajätmist. Meie sisearhitekt Leila Pärtelpoeg kavandas restorani ja kohviku ruumidesse vanast barokk- ja biidermeiermööblist lähtuva sisseseade.

Menüü

Galerii

Programm

Mõõgavõitlus - igal õhtul

Kui videviku saabudes õhtune vanalinn oma tuled süütab ja ööeluks uksed avab, muutub meeleolu elavamaks ka meie restoranis. Igal õhtul leiab aset hoogne ja tempokas etteaste, kus käib võitlus au, kuulsuse ning kauni neiu poolehoiu nimel. Kes võidab, kes kaotab ning kas pärast lahkutakse ikkagi sõpradena, see selgub juba igal õhtul poole üheksa paiku.


Broneeri

kuni

Broneeringud kinnitame esimesel võimalusel.
Nädalavahetustel ning pühadel palume teha broneeringud telefoni teel
+372 6466800.